telkon
FULL MEMBER
- Joined
- Oct 26, 2013
- Messages
- 1,130
- Reaction score
- 0
- Country
- Location
Try Codex Cumanicus.
Beyimiz Teŋri Yesus Kristus buyurur, üyretir bizgä Evangelim ičindä, alay aytïr: «Söygil Teŋrini, seniŋ Beyiŋni, kerti köŋlüŋden, barča zanïŋdan, barča küčüŋden, daγi tïnïŋdan!». Teŋri bizgä körgüzür Evangelim ičindä nišanïn kerti söymäkiniŋ, ol-tur: «Kim eter menim buyruhum, ol meni söver». Kristusnuŋ tanïqï bar-dïr. Arï Augustin, ol alley aytïr: «Anča söverbiz Teŋrini, neče biz anïŋ buyruχïn tutarbiz, ne artïχ, ne eksik». Arï Gregor alay aytïr: "Tilerseŋ bilmägä, söversen Teŋrini ye sovmessen, sorγïl seniŋ köŋlüŋni, söver mi Teŋrini. Eger seniŋ köŋlüŋ aytsa: «Severmen», – inanmaγïl, kačan tapmassen seniŋ tirlikiŋ, išiŋ, söziŋ, saγïnčïŋ, nečik Teŋri buyurdu. Ol-tur kerti nišan, kim sen Teŋrini söversen, kačan sen qayγïrsaŋ anïŋ üčün, qaysïn Teŋri sövmes, daγï kačan sen sövinsäŋ anïŋ üčün, qaysïn Teŋri söver, kim bu buyuruq tutar. Kim Teŋrini söver barčadan artuχ daγi «qoŋšuŋnï, nečik kensiŋni», ol tutar Teŋriniŋ barča buyruχun. Nečik kiši yolsuz bara bilmes qayda tiler, alay Teŋriniŋ sövmekindän bašqa, ne kim bar köktägi hanlïqta, baralmasbiz Teŋri qatïnda». Kim biz ol yol bile barsaq!
Kristus alay ayttï kelepenlergä: «Baruŋïz, körünüŋiz papazlarga». Ol sözni Kristus bügün aytïr barča yazuqlïlarya, kim kerti kelepenler Teŋri alïnda. Igrenmedi kiši kelependen, nečik Teŋri igrenir daγi frišteler yazuqlï kišiden. Neme yoχ dünyä üstinde, nečik yaman sasïr, nečik sasïr yazuqlï zan Teŋri alïnda. Ol nišan taparbiz bitik ičindä. Bir kez bir alγïšlï kiši yolγa bardï. Bir frište anïŋ bile bardï adam bolup. kačan yoldan barïrlar idi, utru bir kiši yoluχtu, yigit daγi astrï körkli kiši. kačan frište anï ïraχtïn kördi, burnun tumaladï, yoldan ïraχ qačtï. kačan ol kiši aštï, ol frište ekinči keldi ol kiši qatïnda. Andan soŋra bir kelepen kiši keldi, astrï niurdar sasïdï. Ol alγïšlï kiši, kačan kördi ol kelepenni, yoldan qačtï. Ol frište sövünüp qaršï bardï, öpti, qučtu > qučtï ol kelepenni, aštï. Ol alγïšlï kiši ekinči keldi yolγa frište qatïnda. Ol kiši sözlädi frištägä: «Ne kišisen? Burun keldi körkli yegit kiši – sen burnuŋ tumaladïŋ, yoldan qačtïŋ. kačan bir murdar sasï kiši, kelepen keldi, sen qaršï bardïŋ, öptüŋ > öptiŋ, qučtuŋ > qučtïŋ». Andan frište ayttï ol alγïšlï kišigä: «Ol körkli kiši, kim sen kördiŋ, ol kensi yazuqïndan astrï yaman sasïr, anïŋ zanï Teŋri alïnda köpten öldi. Ol et üstündä kelepen, anïŋ dzanï astrï arï-tur daγï yakšï yïyïr Teŋri alïnda. Men azam de döülmen, men frištämen. Anïŋ üčün keldim körgüzmä saγa, nečik sasïr yazuqlï dzan Teŋri alïnda». kačan frištä ol sözni ayttï, ančaq körünmädi.
1.Saγïnsam men bahasïz qanïnï, kim Xrïstoz töktü, sövüp qulunï, tïyalman yašïmnï. Kim unutγay munča yigilikni? Kim, ičip tatlï čoqraq suvunï, toydïrdï dzanïnï? 2.Yezuz tatlï, äč yamansïz ägäč, nä qïynarsen, äč yazïqsïz ägäč, öz nazik boyuŋnï? Män qaraqčï, sän kök χanï ägäč, män yamanlï, sän ayïpsïz ägäč, ältirsän χačïmnï! 3.Äč bolmačï nämägä näk berdiŋ munča ulu baha, näk tölädiŋ, ä dzömärt χanγïnam? Anča mï köp sövmäkdän äsirdiŋ, kim χačqa minmägä uyalmadïŋ, ä tatlï Beyginäm? 4.Mindiŋ χačqa, kim biz dä minäli; sövdiŋ bizni, kim säni söväli, dünyäni unutup; qanïŋ töktüŋ, kim biz yuvunalï; ämgäk tarttïŋ, kim bizlär arïnalï, yazïqlarnï qoyup. 5.Yürüp-yügrüp armayïn yätmägä uämaqtaγï älbäk mäŋü toyγa, boluš, kim baralï!
Some words may be unintelligible but the same can also apply to kitab-i Dede Qorqut.
it's like somewhere between kipchak and oğuz but really nice and melodic. me like it